Keskmine eluiga tähistab inimese eeldatavat keskmist eluaastat. Seda võivad mõjutada selle inimese perekonna- ja terviseajalugu, geneetika, keskkond, elustiili mõjutavad tegurid nagu toitumine ning isegi vanus ja sugu.
Eeldatav eluiga võib viidata ka inimeste keskmise arvu või konkreetse elanikkonna eeldatavale keskmisele eluaastale. Ükskõik, kas viidates üksikisikule või rühmale, on kõige tavalisem eeldatav eluiga sündimisel oodatav eluiga, mis on vanus, milleni vastsündinu eeldatavasti elab, arvestades tema vanuse spetsiifilist suremust.
Haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CDC) andmetel on 2017. aastal sündinud inimese eeldatav eluiga sünnil 78,6 aastat. Kuid nagu mainitud, võivad teatud eeldused mõjutada eluiga. Üheks näiteks on määratud sugu sündides. 2017. aastal sündinud isase lapse oodatav eluiga sünnil on 76,1 aastat, naissoost vastsündinul aga 81,1 aastat.
Eluea muutused
Keskmine eluiga võib muutuda. Noores eas surm mõjutab eluea keskmist palju rohkem kui vanemas eas surm. Noored surmad mõjutavad oodatavat eluiga sündide statistikas.
Igal aastal tähendab inimene, et on üle elanud mitu võimalikku surma põhjust. See tähendab, et eeldatav eluiga võib vanusega tõepoolest pikeneda.
Näiteks oli 2006. aastal 1942. aastal sündinud inimese eeldatav eluiga sünnil umbes 68 aastat. Kui see inimene jäi ellu 65-aastaseks, võis ta oodata veel 18,4 aasta elamist, see tähendab, et nende keskmine eluiga ei olnud enam sama, mis sündides - see oli 5,9 aastat pikem kui 2006. aastal sündinud inimeste eeldatav eluiga - 83,4 aastat.
Kui see inimene elas 75-aastaseks, pikenes tema eeldatav eluiga 86,8–9,3 aastani kauem kui keskmine 2006. aastal sündinud laps.
Võitjate peksmine
Kogu maailma statistika ei suuda lõppkokkuvõttes täpselt ennustada, kui kaua inimene elab. Ehkki eluiga soodustavad paljud tegurid, mida ei saa muuta - jällegi sugu, rass, geneetika -, saavad nad teha palju asju.
Pikaealisust võivad mõjutada näiteks tervise säilitamise meetmed - toitva toidu söömine, tervisliku kehakaalu säilitamine, suitsetamine, füüsiliselt ja vaimselt aktiivne püsimine ning sotsiaalsete võimaluste kasutamine.
Alkoholi joomise osas on andmed segased. On selge, et liigne joomine mõjutab tervist negatiivselt, kuid mõõdukas joomine võib tegelikult olla kaitsev.
Oma osa võib olla ka ohutuse tagamiseks meetmete võtmisel. Näideteks on näiteks turvavöö kinnitamine autos või kiiver ja muud turvavarustus spordiga tegelemisel.
-and-aging.jpg)
.jpg)
