Viipekeele tõlk Jack Jason

Kuhu ka auhinnatud kurdinäitleja Marlee Matlin läheb, on tema kõrval viipekeele tõlk Jack Jason. Jason ja Matlin on olnud meeskond Matlini karjääri algusest peale. Ta rääkis Verywelliga Matlini äripartneri tõlgendamisest ja temast rääkimisest.

Verywell: Kas olete kurtide täiskasvanute laps (CODA)?

Jason: Olen uhke CODA. Minu vanemad käisid California kurtide koolis Berkeleys, Californias. Mu ema kasvas üles Californias ja mu isa kasvas üles New Yorgis ning nad kohtusid Berkeleys ilma üksteise vastu erilise huvita. Mõni aasta hiljem kohtusid nad Idahos kurtide korvpalliturniiril uuesti, [ja] armusid.

Verywell: Kuidas sinust sai tõlk?

Jason: Minu esimene päev kolledžis (California Riiklik Ülikool, Hayward, 1974–1978) öeldi mulle, et võin oma võõrkeele nõudena osaleda viipekeele tunnis. Keegi vajas ingliskeelse sõnavara klassi tõlki ja mind visati sisse, teadmata suuliselt esimest asja suulise tõlke kohta.

See oli tulekahju kohtuprotsess. Lõpuks õppisin Lou Fanti, Virginia Hughesi ja Barbie Reade käe all, kes tulid [osalesid] minu kolledži ja CSUNi vahetusprogrammis. Alles hiljem [pärast ülikooli] leidsin, et mul on lavakunsti suulise tõlke oskus, töötades kõigepealt koos D.E.A.F. Meedia Bay piirkonnas ja seejärel teleuudiste ekraanitõlgina. Minu esimene suur kuulsuste ülesanne oli Linda Bove'i tõlkimine kohalike jutusaadete sarjas National Tour ofVäiksema Jumala lapsed.

Verywell: Mida sa tegid enne, kui sinust sai Marlee isiklik tõlk ja äripartner?

Jason: Minu esimene tegelik töökoht oli vahetult pärast [tõlk] atesteerimist, koordineerides tõlketeenuseid DCARA-s Californias Fremontis. Sealt liikusin edasi California ülikooli Berkeley juurde, kus koordineerisin suulise tõlke teenuseid ja olin kurtide üliõpilaste akadeemiline nõustaja. Berkeleys tegin kunstifestivali nimega "Celebration: Deaf Artists and Performers". Pikka aega pärast pidustusi otsustasin omandada New Yorgi ülikoolis (NYU) tele- ja filmiteaduste magistrikraadi. Tõlgendasin teatri poolel nii Broadwayl kui ka väljaspool seda.

Verywell: Kuidas sai Marlee tõlk?

Jason: [Näitleja] William Hurti assistent helistas New Yorgis ringi ja otsis filmi järel kedagi, kes Marleele tõlgiksVäiksema Jumala lapsedsai valmis. [Ta helistas] NYU-le, kuna kuulis, et seal oli palju kurte üliõpilasi ja tõlke. Kurtide taastusravi osakonna sekretär andis mulle telefoni ja ma pakkusin ennast!

Kahjuks öeldi mulle, et härra Hurt otsib naist Marlee jaoks tõlkimiseks. Lõpuks helistas ta mulle tagasi ja pakkus mulle ühepäevast tööd. Ma ei teadnudki, et minu ülesanne Marlee jaoks ei oleks tema tõlk, vaid see oleks tema ostude saatmine. Ta oli 19-aastane ja oli New Yorgis täiesti uus ja mina olin tema teejuht. Me tabasime selle kohe ära ja ma pakkusin talle suulise tõlke võimalust, kui tal seda vaja oli, ja pakkusin end William Hurti viipekeele juhendajaks.

Verywell: Kuidas sai sinust Marlee äripartner?

Jason: Pärast seda, kui Marlee võitis Oscari, otsustasin doktorikraadi lõpetada. õpinguid ja järgnes talle. Märkasin, et paljudel näitlejatel oli oma produktsioonifirmasid, mis lubasid neil stsenaariume toota ja rätsepatööd teha. Kui ma hakkasin ideid pakkuma ja Marleele stsenaariume pakkuma, mõistsime, et on aeg, et Marlee peaks oma ettevõtte asutama, et ta ei peaks ringi istuma ja tööd ootama. [Oma] filmi- ja teleõppe tausta tõttu pakkusin ettevõtet juhtida ja [ta] armastas seda mõtet. Ta pani sellele nimeks Solo One oma lapsepõlvekoera Solo auks.

Verywell: Mida teete Solo One heaks?

Jason: Iga päev algab uudiste vaatamisest ja heitmisteadete üle vaatamisest, et näha, milliste stsenaariumide jaoks Marlee sobiks. Arendan looideid ja räägin agentide, näiteringirežissööride ja produtsentidega, uurin erinevaid viise, kuidas lisada Marlee lugudesse, mis pole tingimata kirjutatud kurtide jaoks. Olen olnud edukas mitmel korral, sealhulgas film "Mida me magame, mida me teame", ja olen loonud paar filmi Marlee peaosaga ning filme, milles ta ise ei mänginud. Praegu olen Marlee mitmesugustes projektides eelproduktsioonide eri etappides, et kas tähistada, produtseerida või mõlemat.

Verywell: Kas sa ka tegutsed? Leidsin selle IMDB lehe Jack Jasoni jaoks. Lehel mainitakse rolli viipekeele juhendajana ja teist rolli tõlgina.

Jason: See olen mina. Olen teinud mõnda näitlejatööd ja teinud palju tööd. Minu esimene roll oli helina kuulutajana filmis, mida Marlee kutsusMees kuldses maskis.Sellest ajast peale olen mänginud ennast saates "The Larry Sanders" ning Marleega koos olnud vestlussaadetes ja auhindades. Kui vaatate kõvasti, võite näha mind ka siin ja seal rida näitustel naguArreteeritud areng. Ja mul on olnud rõõm olla viipekeelega dialoogi treener mitmetes filmidesPerekivi.

Verywell: Kas teil on meeldejäävaid suulise tõlke kogemusi, mida jagada?

Jason: Mul oli au Marleele [tõlgendada], kui ta võitis Oscari auhinna. [Kui] ma tema nimel rääkisin, tuletasin tagasi kaheksa-aastaselt [ja] kirjutasin kooliajakirjas, et see on minu eesmärk, et miljonid inimesed kuulaksid minu häält DJ-na või telediktorina. Seal ma tegingi just seda. See hetk oli veelgi armsam, kuna Marlee tänas oma vanemaid ja ma ütlesin need sõnad, teades, et ka mu vanemad on publiku hulgas. See oli hetk, mida ma kunagi ei unusta.

Marlee jaoks oli üks naljakamaid suulise tõlke hetki, kui ta oli just teise lapse ilmale toonud, ja ilmus skautide rahvuslikul kogunemisel. Marlee teatas grupile tüdrukutele, et ta peab end rindade "pumpamiseks" vabandama. Ma väljendasin seda ja tüdrukud pöördusid kohe minu poole ja ohkasid nagu oleksin mina see, kes peaks pumpama. "Marlee, mitte mina!" Hüüdsin. See oli lustakas!

Verywell: Kas soovite veel midagi lisada Marlee Matlini suulise tõlke kohta?

Jason: Kõik, mida ma pean ütlema, on see, et mul on kõige lahedam töö, mida ma iial ette kujutada oskasin.