Viipekeeletõlgid arstide, hambaarstide ja haiglate juures

Hea suhtlus arsti (või hambaarsti või haigla) juures on hädavajalik. Seda tunnistades lisasid puuetega ameeriklaste seaduse (ADA) autorid konkreetse keele seoses kurtide ja vaegkuuljate suhtlusjuurdepääsuga. Sellegipoolest on meditsiiniasutustes olnud palju juhtumeid, kus meditsiiniasutused ei osutanud viipekeele tõlke (või keeldusid sellest otseselt).

ADA III jaotis

ADA III jaotis hõlmab juurdepääsu avalikele majutuskohtadele. III alapeatüki „Avalik majutus ja eraõiguslike isikute osutatavad teenused” jaotise 12181 mõisted ütleb, et järgmisi näiteid eraõiguslikest üksustest loetakse avalikeks majutusettevõteteks:

selvepesula, keemiline puhastus, pank, juuksuritöökoda, ilusalong, reisiteenus, jalatsite remonditeenus, matusebüroo, bensiinijaam, raamatupidaja või advokaadi kontor, apteek, kindlustusbüroo, tervishoiuteenuse osutaja ametiruum, haigla muu teenindusettevõte;

Lisaks ütleb justiitsministeeriumi tõlgendus III jaotisele, et:

Avalike majutuskohtade hulka kuuluvad ... arstide kabinetid, haiglad, ...

Samas tõlgenduses öeldakse, et riiklikud majutuskohad peavad "varustama vajaduse korral abivahendeid, et tagada tõhus suhtlus, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneb põhjendamatu koormus või oluline muudatus". (Põhimõtteline muudatus tähendab, et sellel oleks ärile oluline mõju. Näiteks ei saaks arst enam arstiabi osutada).

Millal on vaja tõlki?

ADA määratletud "abivahend" tähendab "kvalifitseeritud tõlke või muid tõhusaid meetodeid kuuldavalt edastatud teabe kättesaadavaks tegemiseks kurtidele või vaegkuuljatele". Alternatiivsed meetodid tähendavad selliseid tehnikaid nagu paberile edasi-tagasi kirjutamine. või arvutipõhiste sidevahendite abil. Millal on siis vaja tõlki? Sellele küsimusele saab kõige paremini vastata justiitsministeeriumi ADA tehnilise abi käsiraamat.

ADA tehnilise abi käsiraamat vastab küsimusele "Kes otsustab, millist tüüpi abiabi tuleks anda?" öeldes, et avaliku majutuse koht, nt. arsti kabinetis, saab teha "lõpliku otsuse", millist metoodikat kasutada,kui valitud meetod annab tulemuseks tõhusa suhtluse. Võib olla lahkarvamusi selle üle, mis on tõhus suhtlus. Tehnilise abi käsiraamatus on öeldud:

Arstile tuleb anda võimalus patsiendiga nõu pidada ja sõltumatu hinnang anda, millist tüüpi abivahendeid, kui neid on, on vaja tõhusa suhtlemise tagamiseks. Kui patsient usub, et arsti otsus ei vii tulemusliku suhtluseni, võib patsient selle otsuse III jaotise alusel vaidlustada, algatades kohtuvaidlused või esitades kaebuse justiitsministeeriumile.

Tehnilise abi käsiraamatus on konkreetsed näited selle kohta, millal on tõlk vajalik, võrreldes siis, kui tõlk pole vajalik. Tehnilise abi käsiraamatu 1994. aasta lisas on toodud kaks näidet. Esimeses näites läheb kurt rutiinsesse kontrolli arsti juurde; märkmeid ja žeste peetakse vastuvõetavaks. Teises näites on sama kurt olnud just insuldi all ja vajab põhjalikumat uurimist; tõlki peetakse vajalikuks, kuna suhtlus on põhjalikum.

Arstide, hambaarstide, haiglate nõuete täitmine

Tõlkide hankimise üks takistus on "põhjendamatu koormuse" säte. Selle vastu võitlemiseks on riiklikul kurtide ühingul (NAD) veebis infoleht, mis ütleb kurtidele, et nad teavitaksid tervishoiuteenuse osutajaid eelnevalt kohtumistest, kui vajavad tõlki. Lisaks on selles öeldud, et tervishoiuteenuse osutaja peab tõlgi eest maksma ka siis, kui tõlgi maksumus on visiidi maksumusest kõrgem. Teabelehe allservas on link, et vajadusel täiendava abi saamiseks pöörduda NAD seaduse ja propageerimise keskuse poole. Sellega seotud pikemas NAD infolehes „Küsimused ja vastused tervishoiuteenuse osutajatele“ on muud olulist teavet, näiteks asjaolu, et tõlgi kulud arstile saab katta maksukrediidiga.

Vahendatud suulise tõlgi juhtumid

Justiitsministeeriumil on ADA vahendusprogramm, kus pooled peavad läbirääkimisi vastastikku vastuvõetava lahenduse üle. Need kokkuvõtlikud näited meditsiiniasutuste tõlkidega seotud vahendatud juhtumitest olid toodud ADA vahendusprogrammi lehel:

• Tõlgi eest tasumisest keeldunud arst oli nõus palkama tõlke.
• Teine arst oli nõus maksma tõlkide eest ja pidama nimekirja kvalifitseeritud tõlkidest, kellele helistada.

ADA kohtuasjad, kus osalevad tõlgid

Justiitsministeerium avaldab puuetega inimeste õiguste juhtumite uudiseid puude õiguste sektsiooni uudiste lehel, mis sisaldab näiteid arstide, hambaarstide ja haiglate juhtumitest. Allpool on toodud kokkuvõtlikud näited.

• August 2015: California haigla lepib kokku ja nõustub pakkuma tõlke ja teenuseid kurtidele või vaegkuuljatele.
• Detsember 2014: Illinoisi tervishoiusüsteem lepib kokku ja nõustub pakkuma kurtidele või vaegkuuljatele abivahendeid ja teenuseid, sealhulgas tõlke.
• Märts 2012: Iowa haigla lepib kokku ja nõustub viivitamata pakkuma abivahendeid ja teenuseid kurtidele või vaegkuuljatele patsientidele või kaaslastele. Kohtuasjas väideti, et kurt naine pidi lootma oma 7-aastasele tütar suulise tõlke võimaldamiseks, mis tekitab meditsiiniprotseduurides segadust.
• Veebruar 2012: Michigani tervishoiusüsteem lepib kokku ja nõustub pakkuma kurtidele või vaegkuuljatele patsientidele ja kaaslastele abivahendeid ja teenuseid. Kaebuses väideti, et tervishoiusüsteem ei pakkunud tõlke statsionaarses psühhiaatrias asuvas kurdile patsiendile, samuti patsiendi pereliikmetele, kes olid samuti kurdid.