Süljenäärmevähk on haruldane vähitüüp, mis võib mõjutada mõnda pea- ja kaelapiirkonna süljenääret.Süljenäärmevähi mõju võib varieeruda sõltuvalt sellest, millist nääret mõjutab. Mõnel juhul ei pruugi süljenäärmevähiga inimesel mingeid sümptomeid esineda.
Encyclopaedia Britannica / UIG / Getty ImagesSüljenäärmevähi sümptomiteks on:
- Süljenäärmete turse
- Valu süljenäärmetes
- Näo kipitus või tuimus
- Näolihaste nõrkus, mille põhjustab kasvaja näo närviradadele põrkumine
- Neelamisraskused
- Raskused suu laialdaseks avamiseks
- Haavand, tükk või muhk huultel, suu sees või põse sees
Kui teil esineb süljenäärmevähi mis tahes märke või sümptomeid, on oluline pöörduda arsti poole. Ärge oodake, kuni mõjud paranevad või kaovad iseenesest, sest ravimata jätmisel võib seisund halveneda.
Kui külastate oma arsti, kirjeldage kindlasti oma sümptomeid põhjalikult ja lisage teave ajastuse, käivitajate ja kõigi seotud tegurite kohta. Sümptomipäeviku pidamine võib olla kasulik viis sümptomite dokumenteerimiseks ning see võib aidata teil ja teie arstil tuvastada võimalikud põhjused või mustrid.
Need sümptomid võivad olla ka teiste vähem tõsiste seisundite ja haiguste sümptomid. Füüsiline eksam on süljenäärmevähi diagnoosimise esimene samm, nii et teie arst teeb tõenäoliselt põhjaliku füüsilise läbivaatuse. Sõltuvalt teie füüsilise läbivaatuse tulemustest võib arst põhjuse väljaselgitamiseks soovitada täiendavaid uuringuid, näiteks veretööd või pilditesti
MRI-d ja kompuutertomograafid võivad aidata teie meditsiinimeeskonnal näärmest paremini aru saada. Samuti võib soovitada biopsiat või peene nõela aspiratsiooni. Seda invasiivset testi kasutatakse mikroskoobi all teie kahjustusest võetud rakkude proovi uurimiseks ja selle abil tehakse kindlaks, kas kasvajad on healoomulised või pahaloomulised. Süljenäärme kasvajad võivad olla healoomulised või pahaloomulised ning ravi kavandamiseks on hädavajalik kindlaks teha kasvaja seisund.